Finantsstabiilsus
EKP-l on finantsstabiilsusega seoses kaks peamist ülesannet.
Riskide tuvastamine
EKP koos teiste eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadega jälgib struktuuri- ja tsüklilisi muutusi euroala ja Euroopa Liidu pangandussektoris ning muudes finantssektorites.
Riskide hindamine
Süsteemsete riskide võimalikku mõju euroala ja ELi finantssüsteemi stabiilsusele ning selle vastupanuvõimet hinnatakse kvantitatiivsete vahendite, näiteks EKP makrotasandi stressitestide raamistiku, võrgustikuanalüüsi ja teiste seotud modelleerimisvahendite abil. EKP makrotasandi stressitestide raamistikku kasutatakse sageli selleks, et ettevaatavalt hinnata pangandussektori vastupanuvõimet (negatiivsele) finants- ja makromajanduslikule arengule.
EKP pakub finantsstabiilsuse valdkonnas analüütilist tuge ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.
Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika
Ühtse järelevalvemehhanismi määruse jõustumisega 4. novembril 2014 anti EKP käsutusse makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendid, millega kõrvaldada võimalike süsteemsete riskide teket finantssüsteemis. EKP-l on makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikaga seoses kaks volitust.
Rangemate meetmete rakendamine
EKP võib kohaldada kapitalipuhvrite nõudeid, mis on rangemad riiklike järelevalveasutuste kohaldatavatest nõuetest, ning võtta rangemaid meetmeid, et käsitleda süsteemseid või makrotasandi riske kooskõlas ELi asjakohastes õigusaktides sätestatud menetlustega. Näiteks võib EKP pärast riiklike järelevalveasutuste teavitamist kohaldada rangemaid nõudeid seoses pankade:
- vastutsükliliste kapitalipuhvritega;
- süsteemse riski puhvritega (kui on riigisisestes õigusaktides rakendatud);
- süsteemselt oluliste krediidiasutuste vastutsüklilise kapitalipuhvriga;
- kinnisvara riskikaalude ja finantssektorisiseste riskipositsioonidega;
- riskide kontsentreerumise piirangutega;
- andmete avaldamise lisanõuetega.
Märkuste ja vastuväidete esitamine
Kui riiklik järelevalveasutus kavatseb kasutusele võtta või muuta makrotasandi usaldatavusmeetmeid, peab sellest teavitama EKPd. EKP hindab kavandatavaid meetmeid ja võib nende kohta esitada vastuväite. Riiklik järelevalveasutus peab enne otsuse vastuvõtmist arvesse võtma EKP märkusi.
Finantsregulatsioon
Finantsasutuste ja turgude regulatsioon on makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika alus. EKP analüüsib Euroopa ja üleilmse järelevalve teostajate ja reguleerijate algatusi, mis on seotud finantsregulatsiooni ja -järelevalvega, finantsstabiilsuse korraldusega (nt finantskriisi ohjamine ja lahendamine) ning muude finantsteenustega (nt raamatupidamine). Samuti annab EKP nõu makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja finantsstabiilsuse valdkonnas, eelkõige väljendades EKP/eurosüsteemi arvamust regulatsiooni ja järelevalvega seotud aspektide kohta riiklikul, rahvusvahelisel ja ELi tasandil kavandatavate õigusaktide eelnõudes.