Välisvaluutaoperatsioonid

Ülevaade

Eurosüsteem sooritab välisvaluutaoperatsioone kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 127 ja 219. Välisvaluutaoperatsioonid hõlmavad:

• välisvaluutainterventsioone;
• välisvaluutareservide intressitulu müüki ja nn äritehinguid.

Välisvaluutainterventsioonid

Ühepoolsed või kooskõlastatud

Ametlike kokkulepete või üldsuuniste puudumisel võib eurosüsteem vajaduse korral läbi viia välisvaluutainterventsioone. Eurosüsteem võib välisvaluutainterventsioone läbi viia omal algatusel (ühepoolsed interventsioonid) või koostöös teiste keskpankadega (kooskõlastatud interventsioonid).

Tsentraliseeritud või detsentraliseeritud

Interventsioone võivad läbi viia EKP (tsentraliseeritult) või riikide keskpangad, kes tegutsevad avaliku esindajana EKP nimel (detsentraliseeritult). Tehingu peaeesmärki silmas pidades ei ole tähtis, kas interventsioon viidi läbi tsentraliseeritult või detsentraliseeritult.

Kõik muud ELi vääringuga seotud interventsioonid viib eurosüsteem läbi tihedas koostöös asjaomase euroalavälise keskpangaga (eelkõige puudutab see rahastamist), kahjustamata EKP peaeesmärki säilitada hindade stabiilsus.

Vahetuskursimehhanism ERM2

Taustteave

Välisvaluutainterventsioonid võivad toimuda ka vahetuskursimehhanismis ERM2, mis võeti kasutusele majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi alguses. ERM2 põhineb peamiselt kahel õigusdokumendil: Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsioonil ning 1. septembril 1998 EKP ja euroalaväliste riikide keskpankade vahel sõlmitud lepingul (koos muudatustega).

ERM2ga seotud tavad ja menetlused

ERM2s osalejad

Taani on ERM2s osalenud alates 4. jaanuarist 1999 (pärast osalust ERMis). Bulgaaria liitus 13. juulil 2020.

Euro suhtes kehtivad keskkursid ja kohustusliku interventsiooni määrad vahetuskursimehhanismis ERM2

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) roll

Välisvaluutainterventsioone võib muu hulgas läbi viia euro ja Euroopa Liidu väliste riikide valuutade vahel (nt USA dollar ja Jaapani jeen) institutsiooniliste vahetuskursisuhete raames. Lepingu artiklis 219 määratletakse kaks võimalikku alternatiivset institutsioonilist tegutsemisviisi:

• ECOFINi nõukogu võib sõlmida ametlikke kokkuleppeid euro vahetuskursisüsteemi kohta;
• ECOFINi nõukogu võib sõnastada eurosüsteemi vahetuskursipoliitika üldsuuniseid.

Seni ei ole kumbagi neist menetlustest kasutatud. Mõlemas menetluses osaleb ka EKP, kellega ECOFINi nõukogu konsulteerib või kes annab talle oma soovituse. Nimetatud institutsioonilised menetlused ei tohi piirata esmast eesmärki saavutada hinnastabiilsus. EKP välisvaluutareserv ei sea piiranguid tema õigusele läbi viia välisvaluutainterventsioone. EKP võib rahastada interventsioone ka muul viisil, näiteks valuutavahetusoperatsioonide kaudu.