Välisvaluutareservid ja omavahendid
Välisvaluutareservid
EKP välisvaluutareservid tagavad EKP-le piisava likviidsuse, et teha vajaduse korral välisvaluutaoperatsioone. Välisvaluutareservid moodustati algselt euroala riikide keskpankade välisvaluutareservide ülekandmise teel, kui 1. jaanuaril 1999 algas majandus- ja rahaliidu kolmas etapp.
EKP välisvaluutareservide haldamise eesmärgid tähtsuse järjekorras on likviidsus, turvalisus ja tasuvus.
EKP välisvaluutareservide portfell koosneb USA dollaritest, Jaapani jeenidest, Hiina jüaanidest, kullast ja Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikutest. Reservide koosseis muutub aja jooksul, kajastades investeeritud vara turuväärtuse muutusi ning EKP välisvaluuta- ja kullaoperatsioone.
USA dollari, Jaapani jeeni ja Hiina jüaani reserve haldavad aktiivselt EKP ja mõned tema esindajana tegutsevad euroala keskpangad, kes soovivad selles tegevuses osaleda. Riikide keskpangad võivad otsustada EKP välisvaluutareservide haldamiseks ühendada oma tegevuse teiste riikide keskpankadega. Iga riigi keskpank või riikide keskpangad ühiselt haldavad EKP esindajana tavaliselt ühte USA dollari või Jaapani jeeni portfelli.
EKP viib kullamüüki läbi täielikus kooskõlas keskpankade kullakokkuleppega ning ühisavaldusega kulla kohta (vt allpool linki pressiteadetele). EKP on nende lepete osaline.
Värskeimaid andmeid ametliku reservvara kohta vt: Template on international reserves and foreign currency liquidity
Täpsemat teavet rahvusvaheliste reservide kohta vt: Statistics on international reserves
- Trends in central banks’ foreign currency reserves and the case of the ECB, EKP majandusülevaade 7/2019
- „Portfolio management at the ECB”, EKP kuubülletääni artikkel, aprill 2006
- „Foreign exchange reserves and operations of the Eurosystem”, EKP kuubülletääni artikkel, jaanuar 2000
Asjakohased õigusaktid
EKP õigusaktid välisvaluutareservide kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad Eur-Lexi veebilehel õigusraamistiku rubriigis.
Pressiteated
EKP kullamüüki käsitlevad pressiteated ning ühisavaldus kulla kohta on kättesaadavad EKP veebilehe rubriigis Media.
Välislink
IMF guidelines for foreign exchange reserve management (20. september 2001)Omavahendid
EKP omavahendite portfell annab EKP-le tulu, et rahastada tegevuskulusid, mis ei ole seotud tema järelevalveülesannete täitmisega. Portfelli varasid investeeritakse eurodes nomineeritud varadesse, arvestades asjaomase riskikontrolli raamistikuga kehtestatud piiranguid. Omavahendite portfelli haldamisel võtab EKP samuti arvesse kliimamuutustega seotud riske.
Omavehndite portfellis investeeritakse peamiselt:
- EKP sissemakstud kapitali;
- üldreservfondis hoitavaid summasid ja eraldist finantsriskide katteks.
Omavahendite portfelli maht ei pruugi olla tingimata vastavuses EKP sissemakstud kapitali, üldreservfondi ja finantsriskide eraldise summadega eelkõige seetõttu, et saadud tulu reinvesteeritakse, väärtpabereid hinnatakse turuhindades ning üldreservfondis ja finantsriskide eraldises toimuvad spetsiifilised liikumised.
Andmed 2023. aasta lõpu seisuga (mld eurodes) | |
---|---|
EKP omavahendite portfell (turuväärtus) | 22,1 |
Üksikasjalikumat teavet saab EKP raamatupidamise aastaaruandest, mis avaldatakse EKP aastaaruande osana.
Riskijuhtimine
Välisvaluutareservide tõhus jaotamine ja haldamine aitab säilitada poliitiliste volituste täitmiseks vajaliku likviidsuse, vähendades samal ajal reservide hoidmise kulusid. Riskijuhtimine aitab neid eesmärke saavutada finantsriski juhtimise ja ohjeldamise kaudu.
EKP vastutab otseselt oma portfellides, sealhulgas välisvaluutareservide ja omavahendite portfellides esinevate riskide juhtimise eest. EKPd otseselt või EKP nimel tegutsevaid eurosüsteemi liikmesriikide keskpanku ohustavate finantsriskide juhtimine ja seire hõlmavad turu-, krediidi- ja likviidsusriski ning neis eristatakse nelja peamist vastutusvaldkonda:
- krediidi- ja tururiskide piirangute seadmine;
- vastavuskontroll;
- riskipositsioonide ja tulemuste mõõtmine ning aruandlus;
- strateegiline varade jaotus.
Riskide ja tulemuste sõltumatu aruandlus on üks EKP investeerimisraamistiku põhielemente. Võimaliku huvide konflikti vältimiseks juhib portfellihaldusega seotud finantsriske riskihalduse direktoraat, mis annab aru otse juhatusele.