Tõnismägi

See artikkel on tänavast; kõrgendiku kohta vaata Tõnismägi (mägi); Tallinna asumi kohta Tõnismäe asum

Kaart

Tõnismägi on tänav Tallinna kesklinnas Tõnismäe asumis.

Tänav algab Tõnismäelt Endla tänavalt ja Kaarli puiesteelt ning selle alguse lõhestab kaheks ühesuunaliseks teeharuks Tõnismäe haljak, tänav lõpeb Pärnu maanteel.

Tänava hoonestus

Tõnismäe ääres asuvad

Tõnismägi ja Kaarli puiestee 11 nurgahoone, korterelamu. Hoone esimese korrusel asub äripinnal kauplus Regalia (algselt kauplus Tõnismäe).
Tõnismägi 2 // Endla 3, Eesti Rahvusraamatukogu hoone
Tõnismägi 3 // Hariduse 2, 1938. aastal arhitekt Richard Falkenbergi projekti järgi ehitatud Peeter Kooritsa maja. Hoone on kasutusel elamuna, I korrusel äriruumid. Efektse nurgalahendusega silmapaistev esindustraditsionalistlik maja.^[1]
Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5), endine August Naarise maja, valmis 1938. aastal, arhitekt Eugen Sacharias
Tõnismägi 5 // Hariduse 6, algne Tallinna Ühise Haigekassa hoone. Valmis 1939. aastal, arhitekt Elmar Lohk.^[2] Tänapäeval Ida-Tallinna Keskhaigla Tõnismäe polikliinik ja Tõnismäe apteek. Hoonetekompleksi kõige vanem hoone on ehitatud aastatel 1908–1909 ja algselt elamuks ehitatud juugendstiilis hoone projekti autor on insener Arthur Eduard Bernhard von Hoyningen-Huene (1884–1963). 1937. aastal lisati hoonele arhitekt Eugen Habermanni (1884–1944) projekteeritud juurdeehitus Tallinna Ühishaigekassa jaoks.
Tõnismägi 5a, 1950. aastatel asus seal Tallinna Linna II Haigla,^[3] 1977–1994 Ida-Tallinna Keskhaigla endine A. Seppo Kliinik ja (–2018) Justiitsministeerium
Tõnismägi 5b, endine Sergei Rutkovsky (Rudkovsky^[4]) maja
Tõnismägi 7, 1882. valminud arhitekt Axel von Howen eramu.^[5] Endine Hugo Reimanni maja.^[6]
Tõnismägi 8, Eesti Mälu Instituut. Hoones asus aastatel 1886–1914 Tallinna Pimedate Kool-varjupaik^[7] ja Tallinna 7. Algkool.
Tõnismägi 9, Eesti Reformierakonna peakorter
Tõnismägi 10,^[8] 1888. aastal valminud, arhitekt Konstantin Wilcken, Läti suursaatkond Eestis
Tõnismägi 11, Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esindus ja Koolivõrgu büroo. Hoone valmis 1904. aastal ehitatud, algselt kahekorruseline elamu, mille 1921. aastal ostis Haridusministeerium. 1930. aastatel lisati kaks korrust ja hiljem veel üks korrus.^[9]
Tõnismägi 12, Tõnismäe veetorn
Tõnismägi 14, Herbert Johansoni 1935. aastal projekteeritud endine Tallinna Linna Kodumajanduskeskkooli^[10] hoone, Tallinna Tehnikaülikooli õppehoone.^[11]. Tõnismägi 14 hoones tegutses enne teist maailmasõda Tallinna linna Naiskutsekeskkool, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna kodumajanduskool^[12]
Tõnismägi 16, Riigiarhiivi osana endine Parteiarhiiv ja Harju Maa-arhiiv. 1940. aastal Aleksander Wladovsky projekti järgi ehitatud hoone oli mõeldud 11 korteriga elamuks, kuid 1940. aasta juulis osteti hoone Eesti NSV Sotsiaalministeeriumile.^[13] Tõnismägi 16 hoone oli esinduslikuks korterelamuks planeeritud, kuid Nõukogude okupatsiooni alguses valmimisest alates vaid asutusi majutanud hoones on lisaks Rahvusarhiivile asunud: EK(b)P Keskkomitee, Julgeolekupolitsei ja SD komandör Eestis, EKP KK Parteikool, Partei Ajaloo Instituut, Parteiarhiiv, Harju Maa-arhiiv, õiguskantsleri büroo, S-keskus, Balti Ühispank jt.^[14] 1990. aastail üüris EKP ruume välja Balti Ühispangale,^[15] poliitilisele ühendusele Vaba Eesti, Tartu Kommertspangale ja sotsioloogiauuringuid teostavale infokeskusele.
Tuvi 18, korterelamu Tõnismäe ja Tuvi tänava nurgal. 1933. aastal ehitatud ja Anton Lembit Soansi projekteeritud elamu.^[16]