Kiud
Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum. Kiud võivad olla looduslikud või valmistatud keemiliste protsesside tulemusena.[1]. Kiud on paberi- ja tekstiilitööstuse peamine toormaterjal. Klaaskiudu kasutatakse valgusjuhtmena.
Looduslikud kiud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Looduslikud kiudained
Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata lõngaks ja sellest kududa kangast. Orgaaniliste (loomsete ja taimsete) kiudude kõrval leidub looduses ka anorgaanilisi kiude ehk mineraalkiude, nagu näiteks asbestkiud ja basaltkiud.
Keemilised kiud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Keemilised kiudained
Keemilised on kõik kiud, mida toodetakse tehislikult (kunstlikult) keemiliste ja tehniliste menetluste abil looduslikest või sünteetilistest polümeeridest (kõrgmolekulaarsetest ühenditest) ja ka anorgaanilistest ainetest.
Looduslikest polümeeridest saadud kiudu nimetatakse tehiskiuks ja sünteetilistest polümeeridest toodetud kiudu sünteeskiuks.
Tehiskiudu saadakse looduslikke polümeere (nt tselluloosi, kautšukit) keemiliselt muundades. Sünteeskiudu (nt akrüülkiud, nailon ehk kapron) saadakse, keemiliste sünteesimenetluste teel polümeeridest vm lähteainetest.[2]
Kokkupandud niitidest koosnevat lühikest (25–150 mm) sünteeskiudu nimetatakse staapelkiuks; seda kasutatakse lõnga ketramiseks ja lausmaterjali valmistamiseks.[1]