Taliolümpiamängud
Talioümpiamängud (inglise Winter Olympic Games; prantsuse Jeux olympiques d'hiver[1]) on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus, kus võisteldakse lumel ja jääl. Taliolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Taliolümpiamänge hakati korraldama seetõttu, et geograafilistel põhjustel oli suveolümpiamängude raames talispordialasid keeruline korraldada. Vaatamata sellele oli iluuisutamine oli suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängud. Aastal 1921 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Lausanne'is toimunud kongressil kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi.
Esimesed taliolümpiamängud said teoks 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's kolm kuud enne Pariisi suveolümpiamängude. Esimestel taliolümpiamängudel mängudel oli kavas üheksa spordiala: bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kiiruisutamine, murdmaasuusatamine, patrullsuusatamine ja suusahüpped.
Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. Taliolümpiamängud toimusid alates 1924. aastast iga nelja aasta tagant, välja arvatud arvatud aastatel 1940 ja 1944, mil mängud jäid Teise maailmasõja tõttu ära, ja uuesti alates 1948. aastast. Tali- ja suveolümpiamängud toimusid ühel ja samal aastal kuni 1992. aastani, kuid ROK-i 1986. aastal tehtud otsusega hakati taliolümpiamänge alates 1994. aastast korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge.
Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata.
Taliolümpiamängud on aastate jooksul laienenud ning lisandunud uusi spordialasid, sealhulgas mäesuusatamine, kelgutamine, lühirajauisutamine, vigursuusatamine, skeleton ja lumelauasõit.
Ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Taliolümpiamängud (2018. aasta mängude seisuga) on toimunud kolmel mandril kaheteistkümnes riigis. Neli korda on mängud toimunud USA-s (1932, 1960, 1980, 2002), kolm korda Prantsusmaal (1924, 1968, 1992), kaks korda Austrias (1964, 1976), Kanadas (1988, 2010), Jaapanis (1972, 1998), Itaalias (1956, 2006), Norras (1952, 1994) ja Šveitsis (1928, 1948) ning korra Saksamaal (1936), Jugoslaavias (1984), Venemaal (2014) ja Lõuna-Koreas (2018).
Kokku on taliolümpiamängudel osalenud 127 maa sportlased (neist 116 on praegused ROK-i liikmed ja 11 endised). Vaatamata sellele, et talispordialasid pole võimalik paljudes riikides maailmas harrastada, on taliolümpiamängudest osa võtnud mõned troopilise kliimaga riigid, sealhulgas Brasiilia, Etioopia, Filipiinid, Jamaica ja Keenia. Osalevaid riike on enim olnud 92 (2018).
Kõige lõunapoolseim taliolümpiamängude korraldaja on 1998. aastast Nagano. Euroopas on kõige lõunapoolsem taliolümpiamängude korraldaja olnud Sotši. Kõige põhjapoolsem taliolümpiamängude korraldaja on olnud Lillehammer.
Edukamad riigid
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige enam medaleid ja üldse kuldmedaleid on taliolümpiamängudelt võitnud Norra sportlased (368 medalit, neist 132 kuldsed), järgnevad 307 medaliga USA, 240 medaliga Saksamaa ja 232 medaliga Austria. Kokku on taliolümpiamängudelt medaleid võitnud 46 riigi sportlased, muuhulgas Austraalia, Põhja-Korea ja Uus-Meremaa.
Enim medaleid võitnud riigid
(2018. aasta mängude järel)
sija |
maa |
Kokku | |||
---|---|---|---|---|---|
1. | Norra | 132 | 125 | 111 | 368 |
2. | USA | 105 | 110 | 89 | 304 |
3. | Saksamaa | 92 | 88 | 60 | 240 |
4. | Nõukogude Liit | 78 | 57 | 59 | 194 |
5. | Kanada | 73 | 63 | 63 | 199 |
6. | Austria | 64 | 81 | 87 | 232 |
7. | Rootsi | 57 | 46 | 55 | 158 |
8. | Šveits | 55 | 46 | 52 | 153 |
9. | Venemaa | 49 | 40 | 35 | 124 |
10. | Holland | 45 | 44 | 41 | 130 |
11. | Soome | 43 | 63 | 61 | 167 |
Spordialad
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2002. aasta mängudest on võisteldud viieteistkümnel spordialal. Kõige viimaste aladena on lisandunud 1998. aastal lumelauasõit ja jääkeegel. 2002. aastal võeti esimest korda pärast 1948. aastat uuesti võistluskavva skeleton. 2026. aasta taliolümpiamängudel lisandub uue spordialana suusamägironimine.[2][3]
Medalialade arv on alates 1976. aasta mängudest kasvanud pidevalt. Esimestel taliolümpiamängudel võisteldi 16 medalialal. 1928. ja 1932. aasta mängudel oli kavas ainult 14 medaliala. 2018. aasta taliolümpiamängudel oli kavas 102 medaliala ning 2022. aastal kasvab nende arv veel seitsme võrra. 2026. aastal peaks medalialasid kokku olema 114.
Praegused spordialad
[muuda | muuda lähteteksti]- Bobisõit
- Jääkeegel
- Iluuisutamine
- Jäähoki
- Kahevõistlus
- Kelgutamine
- Kiiruisutamine
- Laskesuusatamine
- Lumelauasõit
- Lühirajauisutamine
- Murdmaasuusatamine
- Mäesuusatamine
- Skeleton
- Suusahüpped
- Vigursuusatamine
Edukamad sportlased
[muuda | muuda lähteteksti]Taliolümpiamängude edukaim sportlane on murdmaasuusataja Marit Bjørgen, kes on võitnud 15 medalit, neist kaheksa kuldsed. Kaheksa kuldmedalit on samuti võitnud laskesuusataja Ole Einar Bjørndalen ja murdmaasuusataja Bjørn Dæhlie. Kuus kuldmedalit on võitnud murdmaasuusataja Ljubov Jegorova ja lühirajauisutaja Viktor An.
Kolm sportlast on taliolümpiamängude ajaloos tulnud samadel mängudel olümpiavõitjaks kahel spordialal: norralased Thorleif Haug (1924) ja Johan Grøttumsbråten (1928) murdmaasuusatamises ja kahevõistluses ning ainsa naissportlasena tšehhitar Ester Ledecká (2018) mäesuusatamises ja lumelauasõidus.
Edukamad sportlased
(2018. aasta mängude järel)
Koht |
Sportlane |
Riik |
Aastad |
Spordiala |
Aastad | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Marit Bjørgen | Norra | 2002–2018 | murdmaasuusatamine | 8 | 4 | 3 | 15 |
2. | Ole Einar Bjørndalen | Norra | 1998–2014 | laskesuusatamine | 8 | 4 | 1 | 13 |
3. | Bjørn Dæhlie | Norra | 1992–1998 | murdmaasuusatamine | 8 | 4 | 0 | 12 |
4. | Ljubov Jegorova | Venemaa | 1992–1994 | murdmaasuusatamine | 6 | 3 | 0 | 9 |
5. | Viktor An | Venemaa/ Lõuna-Korea | 2002–2014 | lühirajauisutamine | 6 | 0 | 2 | 8 |
6. | Lidija Skoblikova | Nõukogude Liit | 1960–1964 | kiiruisutamine | 6 | 0 | 0 | 6 |
7. | Ireen Wüst | Holland | 2006–2018 | kiiruisutamine | 5 | 5 | 1 | 11 |
8. | Claudia Pechstein | Saksamaa | 1992–2006 | kiiruisutamine | 5 | 2 | 2 | 9 |
9. | Clas Thunberg | Soome | 1924–1928 | kiiruisutamine | 5 | 1 | 1 | 7 |
9. | Larissa Lazutina | Venemaa | 1992–2002 | murdmaasuusatamine | 5 | 1 | 1 | 7 |
Taliolümpiamängud
[muuda | muuda lähteteksti]- 25. jaanuar–5. veebruar 1924 – Chamonix, Prantsusmaa
- 11.–19. veebruar 1928 – Sankt Moritz, Šveits
- 4.–15. veebruar 1932 – Lake Placid, USA
- 6.–16. veebruar 1936 – Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa
- 30. jaanuar–8. veebruar 1948 – Sankt Moritz, Šveits
- 14.–25. veebruar 1952 – Oslo, Norra
- 26. jaanuar–5. veebruar 1956 – Cortina d'Ampezzo, Itaalia
- 18.–28. veebruar 1960 – Squaw Valley, USA
- 29. jaanuar–9. veebruar 1964 – Innsbruck, Austria
- 6.–18. veebruar 1968 – Grenoble, Prantsusmaa
- 3.–13. veebruar 1972 – Sapporo, Jaapan
- 4.–15. veebruar 1976 – Innsbruck, Austria
- 13.–24. veebruar 1980 – Lake Placid, USA
- 8.–19. veebruar 1984 – Sarajevo, Jugoslaavia
- 13.–28. veebruar 1988 – Calgary, Kanada
- 8.–23. veebruar 1992 – Albertville, Prantsusmaa
- 12.–27. veebruar 1994 – Lillehammer, Norra
- 7.–22. veebruar 1998 – Nagano, Jaapan
- 7.–22. veebruar 2002 – Salt Lake City, USA
- 10.–26. veebruar 2006 – Torino, Itaalia
- 12.–28. veebruar 2010 – Vancouver, Kanada
- 7.–23. veebruar 2014 – Sotši, Venemaa
- 9.–25. veebruar 2018 – Pyeongchang, Lõuna-Korea
- 4.–20. veebruar 2022 – Peking, Hiina
- 6.–22. veebruar 2026 – Milano ja Cortina d'Ampezzo, Itaalia
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Inglise ja prantsuse keel on olümpiamängude ametlikud keeled.
- ↑ "Ski mountaineering added to 2026 Winter Olympic program". infobae.com. 21.7.2021. Vaadatud 18.1.2022
- ↑ "2026. aasta taliolümpiamängude programmi on lisandumas uus spordiala". sport.err.ee. 19.6.2021. Vaadatud 18.1.2022