Sasuke Sarutobi

Sasuke Sarutobi on Jaapani kirjandusest pärit väljamõeldud tegelane. Oma kirjandusliku tausta järgi oli ta ninja, kes teenis oma elu jooksul samurai Yukimura Sanada teenistuses ja juhtis sel ajal ka kümnest ninjast koosnevat gruppi nimega Sanada Kümme Vaprat (真田十勇士, Sanada Jūyūshi, tuntud ka kui Sanada Kümme Kangelast).

Tema nimi "Sarutobi" tähendab "hüppavat ahvi" ning on talle väidetavalt antud Yurkimura Sanada poolt. See nimi viitab Sasuke akrobaatilisele võimekusele võideldes.

Elukäik

Sasuke Sarutobi alustas väidetavalt oma ninja-treeningut juba kümne aasta vanuselt. Legendi järgi harjutas ta mõõgavõitlust puu otsas, kui temast möödus vana mees, kes tema harjutamise üle naeris ja ütles, et surnud vaenlasega ei ole mõtet võidelda. Tundes vanas mehes ära meisterliku mõõgavõitleja, palus Sasuke, et mees teda õpetaks. Hiljem tuli välja, et vana mees oli Haakunsai Tozawa, kes oli sel ajal tuntud ninja. Pärast oma treeningu lõpetamist asus Sasuke teenima Sanada klanni, kelle juhiks oli sel ajal Yukimura Sanada. Sasukest sai Sanada Kümne Vapra juht, see oli kümnest ninjast koosnev grupp, kes tegeles nii luuremissioonidega kui ka aktiivse lahingutegevusega. Osaka piiramisel osutus ninjade grupp lahingustrateegias oluliseks elemendiks, kuna nad tegelesid vaenlase järgi luuramisega ning tõid Sanada klannile siseinfot nende vastaste plaanide kohta. Ühelt selliselt luurekäigult on pärit ka lugu Sasuke surma kohta. Pärast vajaliku informatsiooni kogumist Tokugawa kindluse kohta märkasid teda kindluse valvurid. Nende eest põgenedes hüppas Sasuke üle kindluse seina ning jäi kinni karulõksu, mis teisel pool seina oli. Lõksust välja saamiseks amputeeris ta oma lõksus oleva jala, kuid kuuldes valvureid tulemas, mõistis ta, et põgenemine on võimatu ning sooritas enesetapu.

Kirjanduslik taust

Lood Sasuke Sarutobi kangelastegudest hakkasid levima 20. sajandi alguses, esimesena on teda mainitud lastele suunatud raamatusarjas "Tatsukawa Bunko" (Tachikawa taskuraamatud). See oli kirjanik Tamada Gyokushūsai (sünninimega Katō Manjirō) loodud raamatusari, mis kirjeldas erinevate ajalooliste ja väljamõeldud kangelaste seiklusi, milleks sageli saadi inspiratsiooni päriselt toimunud sündmustest. Raamatud olid kirjutatud kindlas stiilis, mis pidi lugejale jätma mulje, nagu keegi pigem jutustaks neile lugu, mitte nad ei loe ajaloolist raamatut. Sasuke Sarutobi ilmus esmakordselt raamatusarja 40. väljaandes aastal 1913. Sasuke Sarutobi osutus lugejate hulgas populaarseks kangelaseks, kuna tegemist oli uut tüüpi ninjaga. Varem oli ninjasid kirjanduses kujutatud kui ebausaldusväärseid kurikaelu, kelle oskused kuulusid musta maagia valda. Sasuke Sarutobi muutis seda arusaama, kuna tema puhul oli pigem tegemist antikangelasega, kes kasutas küll kõiki ninjadele tüüpilisi oskuseid, kuid kasutas neid positiivsete tulemuste saavutamiseks. Pärast oma esimest ülesastumist jätkas Sasuke raamatusarjas kangelasena ilmumist kuni 1920. aastate lõpuni ning tema populaarsus viitas ka Jaapani "ninjabuumi" algusele. Tema lood raamatusarjas ilmusid kuni aastani 1921, kui Tamada Gyokushūsai suri. Pärast seda kirjastus uusi lugusid enam välja ei andnud, trükkis vanu lugusid uuesti. See toimus kuni aastani 1945, kui õhurünnak Osakale hävitas suurema osa trükikojast.

Sasuke Sarutobi on loodud päriselt elanud ninjade eeskujul. Tema eeskujudeks on peetud järgmisi isikuid:

• Busuke Ibe, tema isa oli kohalik samurai Sadaifu Washio, kes elas Sanada klanni maadel. Ta oli spioon Sanada klanni jaoks, kes oma missioonide läbi viimiseks treenis erinevaid loomi, seal hulgas ka ahve, koeri ja tuvisid. Loomade tööks oli põhiliselt sõnumite kandmine.
• Sasuke Kogetsu, Sandayu Momochi teenistuses olnud madalama astme agent. Ta oli eriti tuntud oma võitlusstiili poolest, mida on kirjeldatud kui akrobaatilist ning sisaldavat hüppamist. Tal oli ka hüüdnimi “Shimotsuke no Kizaru” (Shimotsuke Ahv).