Euskadi ta Askatasuna
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Euskadi ta Askatasuna (baski keeles 'Baskimaa ja vabadus', lühendina ETA) oli baskide terroriorganisatsioon, mille eesmärk oli iseseisva sotsialistliku baski riigi loomine seitsmest baski provintsist Hispaanias ja Prantsusmaal ning oma liikmete vanglatest vabastamine. ETA poliitiliseks tiivaks peeti Hispaanias keelatud Herri Batasuna parteid.
20. oktoobril 2011 teatas ETA, et lõpetab täielikult vägivallateod. ETA kutsus avalduses Prantsusmaa ja Hispaania valitsusi üles vastuseks alustama otsedialoogidega.[1] Hispaania kaitseminister Carme Chacon teatas vastuseks, et Hispaania valitsus ei kavatse ETA-ga läbi rääkida. [2]
20. aprillil 2018 vabandas ETA valu ja kahju eest, mida ta põhjustas aastakümneid kestnud võitluses iseseisvumise nimel, ning palus ohvritelt andestust. 2. mail 2018 teatas ETA oma kõigi struktuuride täielikust laialiminekust.[3][4]
Juhid ja tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]ETA loodi 1959. aastal. 1968. aastani oli liikumine suhteliselt rahumeelne. Lõhuti infrastruktuuri ja Hispaania sümboleid ning heisati keelatud baski rahvuslippu avalikes kohtades.
1970. aastatel terrorirünnakute arv tõusis kiiresti. Peamiselt rünnati Hispaania võimuesindajaid. ETA pommirünnakutes on hukkunud üle 800 inimese.
Nende tuntuim ohver on endine Hispaania peaminister Luís Carrero Blanco.
ETA terroriaktid:
- 1968 hukkus ETA esimese ohvrina San Sebastiani salapolitsei ülem.
- 1973 toimus atentaat Hispaania peaministrile Luís Carrero Blancole.
- 1980. aastal, mis kujunes seni ohvriterikkaimaks, hukkus rünnakutes 118 inimest.
- 1987. aasta rünnakus Barcelona supermarketile oli 21 hukkunut.
- 1995. aastal atentaat Rahvapartei liidrile ja hilisemale peaministrile Jose Maria Aznarile.
- 1997. aastal Rahvapartei 29-aastase nõuniku Miguel Angel Blanco röövimine ja tapmine[5].
- 30. detsember 2006 Madridi lennujaamas toimunud pommiplahvatus usutakse olevat hukkunud kaks ecuadorlast, kes pommide lõhkemise ajal oma autos magasid ning jäid Madridi päästeametnike andmetel hävitatud lennujaama rusude all, mille moodustab umbes 40 000 tonni betooni, mis olevat usutavasti maetud ka 400 autot.
Herri Batasuna
[muuda | muuda lähteteksti]Baski separatistide poliitilise tiiva esindaja Herri Batasuna partei keelustati 2002. aastal ja selle endised juhid viibivad väidetava terroristide toetamise eest vanglas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Baski äärmusrühmitus ETA otsustas vägivalla lõpetada
- ↑ Hispaania valitsus ei kavatse ETAga läbi rääkida
- ↑ ETA palus ohvritelt andestust: meil on tõesti kahju, ERR, 20. aprill 2018
- ↑ ETA teatas kõigi oma struktuuride laialisaatmisest, ERR, 2. mai 2018
- ↑ Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega[alaline kõdulink]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vahistati arvatav ETA sõjaline juht Garikoïtz Asiazu Rubina, Eesti Päevaleht, 17.11.2008
- Igor Taro, Relvarahust taganemine tõi ETA-le laialdase hukkamõistu, Postimees, 06.06.2007
- Baski rühmitus ETA lubab vaherahu, Postimees, 08.04.2007
- Baskimaal leiti lõhkeainet täis auto Postimees, 04.01.2007
- Liisi Poll, Igor Taro, Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega, Postimees, 04.01.2007
- Baski terroristid tahavad valitsusega rahu sõlmida ja relvad maha panna 16.11.2004
- Baskide ETA kuulutas vaherahu välja, Delfi, 5. september 2010
- Evelyn Kaldoja, Relvarahust hoolimata pole veel rahu Bilbao ja Madridi vahel, Postimees, 15.05.2011