Mine sisu juurde

ChatGPT

Allikas: Vikipeedia
Jutuajamine ChatGPT-ga.

ChatGPT on tehisintellektil põhinev juturobot, mis kasutab GPT-3 (Generative Pre-training Transformer 3) mudelit. Mudelisse on sisestatud suur tekstikorpus, mille põhjal on ChatGPT võimeline looma loogilist ja asjakohast teksti. ChatGPT on välja töötanud OpenAI.

ChatGPT juturoboti prototüüpi tutvustati avalikkusele 30. novembril 2022 ja programm sai lühikese ajaga populaarseks. Tänu avatud lähtekoodile on ChatGPT areng olnud väga kiire ja kasutajate vajadustele vastav. Uus versioon, GPT-4 avalikustati 14. märtsil 2023.

OpenAI

[muuda | muuda lähteteksti]

OpenAI on tehisintellekti uurimis- ja arendusettevõte, mis on loodud 2015. aastal. Ettevõtte visioon on tehisintellekt, mis aitab kogu inimkonda.[1] OpenAI järgib vastutustundlikult tehisintellekti eetilisi põhimõtteid ja teeb tihedat koostööd teadlaste, valitsuste ja teiste ettevõtetega. Näiteks plaanib Microsoft suuri investeeringuid OpenAI-sse, selle arengu toetamiseks.[2] Lisaks GPT-3-le on OpenAI teinud palju teisi tähtsaid teaduslikke avastusi tehisintellekti valdkonnas. Näiteks DALL·E 2 ja Whisper. OpenAI on teinud oma teadusuuringud ja tehnoloogia avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et teised ettevõtted ja arendajad saavad kasutada nende tööd oma projektides. OpenAI tegevjuht on Sam Altman. 2023. aasta jaanuaril hinnati OpenAI väärtuseks 29 miljardit dollarit.

Võimekus

[muuda | muuda lähteteksti]

ChatGPT suudab luua loogilist ja veenvalt kirjutatud teksti, mis sarnaneb inimeste kirjutatud tekstiga. Juturobot on võimeline jätkama teksti nagu päris inimene ja tunnistab ka oma vigu kui neid tema vastuses leidub. Lisaks lihtsamale jutuajamisele suudab ChatGPT kirjutada koodijuppe, koostada laulu ja luulesalme, mängida mõningaid mänge ja muudki. Mis teeb ChatGPT eriliseks on see, et ChatGPT suudab vormistada vastuseid, mis pole päriselt juhtunud, vaid võtab arvesse tänapäeva faktoreid ja koostab nende põhjal mingi vastuse, millel on loogiline põhi. GPT-3 suudab ka õppida kontekstist ja ülesannetest.

Erinevalt teistest juturobotitest jätab ChatGPT meelde, mida on inimesega rääkinud, ja suudab vastata küsimustele ka hiljem. Lisaks inglise keelele oskab GPT3 rääkida teistes keeltes ning suudab vastata näiteks peaaegu korrektses eesti keeles.

Treenimine

[muuda | muuda lähteteksti]

GPT-3 treenimise protsess algab teksti kogumisega. Selles etapis kogutakse erinevaid tekstitüüpe, näiteks uudiste artikleid, raamatuid, veebilehti ja sotsiaalmeediapostitusi. Kui andmekogu on valmis, siis see sisestatakse GPT-3 mudelisse. Mudel kasutab meetodit, mida nimetatakse alustamata õppimiseks, et õppida keelemustreid ja struktuuri andmeist. See tähendab, et mudel ei pea õppima, milline on sisendi korrektne väljund. Mudel õpib looma teksti, mis sarnaneb treeningandmestiku tekstiga. GPT-3 mudel on treenitud transformer arhitektuuri variandiga. Transformerarhitektuur on neuraalne võrgustik, mis on välja töötatud keeleülesannete jaoks. See arhitektuur eristub teistest, kuna see kasutab tähelepanumehhanismi, mis võimaldab mudelil hinnata sisendi erinevate osade tähtsust ennustuste tegemisel. See tähelepanumehhanism võimaldab mudelil keskenduda kõige olulisemale teabele, mis parandab väljundi kvaliteeti.

GPT-3 on treenitud üle 175 miljardi parameetriga, mis teeb sellest 2023. aasta alguse seisuga kõige võimsama juturoboti.[3]

Kasutusvõimalused

[muuda | muuda lähteteksti]

ChatGPT kasutusalad on laialdased, näiteks lihtsa teksti, luuletuse, laulu ja raamatu loomiseks. GPT suudab kirjutada toimivat koodi erinevates keeltes nagu Java, Python, C# jne. OpenAI pakub ka API lahendust, mis on ettevõtetele kasulik: sellega saab kergesti luua näiteks iseteenindusjuturobotit, kes oskab vastata automaatselt küsimustele, mis internetipoe klientidel võvad tekkida. Samuti saab kasutada API lahendust olemasolevate otsingumootorite täiendamiseks, et need vastaks küsimustele normaalses kõnekeeles, või vestluskeskkonnas kõnedest automaatsete kokkuvõtete loomiseks. Antud kahte lahendust arendab Microsoft oma Bing otsingumootoris ja Teams vestluskeskkonnas.[4]

ChatGPT-s saab kasutada ka mõningaid tekstitöötlus- ja -otsingufunktsioone, näiteks õigekirja parandada, lauseid lõpetada, vastuseid leida. On ka juhtumeid, kus ChatGPT on teinud ära õpilaste eksamid piisavalt heal tasemel, et eksam läbida.[5]

ChatGPTd saab kasutada matemaatika ja füüsika või muude ülesannete lahendamiseks. Silmas tuleb pidada, et ChatGPT antud vastus võib vale olla ja selle korrektsust tuleks muudest allikatest kontrollida.[6]

ChatGPT alusmudeleid saab kasutada organisatsioonispetsiifiliste lahenduste loomiseks, milles kasutajad saavad küsida küsimusi organisatsiooni dokumentides ja andmebaasides sisalduva info kohta. Organisatsioonispetsiifiline lahendus koosneb kahest peamisest tehnoloogilisest komponendist:

  1. Semantilise otsingu süsteem [7] - Esimese sammuna luuakse semantilise otsingu süsteem, mis võimaldab leida kasutaja küsimusega kõige sarnasemad infokillud.
  2. Integratsioon chatGPT alusmudelitega - luuakse integratsioon GPT alusmudelitega läbi API, millele saadetakse leitud infokillud koos kasutaja küsimusega ning millele antakse ülesanne anda vastus kasutaja küsimusele.

GPT-mudelitel põhinev organisatsioonispetsiifiline vestlusrobot erineb traditsioonilistest vestlusrobotitest peamiselt selle poolest, et eraldi keelemudeli treenimist ei toimu. Selle asemel antakse juba "targale" mudelile ligipääs olemasolevatele dokumenditele.[8]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Üks esimesi juturoboti programme, ELIZA, loodi 1966. aastal MIT (Massachusetts Institute of Technology) tehisintellekt laboris. Programmi eesmärgiks oli simuleerida suhtlust inimese ja arvuti vahel jäljendades psühhoanalüüsi meetodit, mis sõnastab ümber patsiendi sõnad ning laseb tal oma mõtteid avardada[9]. Pärast seda on loodud veel mitmeid juturoboteid näiteks: ALICE (Artificial Linguistic Internet Computer Entity), JABBERWACKY, SIRI, CORTANA, ALEXA, MITSUKU (Kuki AI) ja teisi.

GPT-3 on teise generatsiooni juturobot. Tema eelkäijaks oli GPT-2, mis suutis teha sarnaseid ülesandeid nagu ka GPT-3. GPT-2 oli üks esimesi juturoboteid, mis suutis luua inimestega võrdväärseid tekstilõike, kuid pikemad kirjutised võisid muutuda ebaloogiliseks. Tänu sellele hakkasid inimesed muret tundma, et info, mis jõuab lugejateni, ei pruugi olla usaldusväärne.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "About OpenAI". OpenAI (inglise). 11. detsember 2015. Vaadatud 10. jaanuaril 2023.
  2. ↑ Browne, Ryan. "Microsoft reportedly plans to invest $10 billion in creator of buzzy A.I. tool ChatGPT". CNBC (inglise). Vaadatud 10. jaanuaril 2023.
  3. ↑ "ChatGPT: Everything you need to know about OpenAI's GPT-3 tool". BBC Science Focus Magazine (inglise). Vaadatud 10. jaanuaril 2023.
  4. ↑ "Microsoft unveils new Bing with ChatGPT powers". BBC News (Briti inglise). 7. veebruar 2023. Vaadatud 21. veebruaril 2023.
  5. ↑ Stern, Joanna. "ChatGPT Wrote My AP English Essay—and I Passed". WSJ (Ameerika inglise). Vaadatud 10. jaanuaril 2023.
  6. ↑ "What happens when ChatGPT has to solve a basic math problem? Check out its response". The Indian Express (inglise). 27. detsember 2022. Vaadatud 21. veebruaril 2023.
  7. ↑ "Mis on semantiline otsing ning millist rolli mängib see ettevõttele kohandatud chatGPT loomises". tehisintellekt.ee. Vaadatud 9. augustil 2024.
  8. ↑ "Kuidas erineb ettevõttele kohandatud chatGPT traditsioonilistest vestlusrobotitest". tehisintellekt.ee. Vaadatud 9. augustil 2024.
  9. ↑ Ina, I (15. märts 2022). ""The History Of Chatbots"". Onlim. Vaadatud 21. veebruar 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=ChatGPT&oldid=6699952"