Apollonios Pergest
Apollonios Pergest (umbes 265 eKr Väike-Aasias Pamfüülias Perges – umbes 190 eKr) oli Vana-Kreeka matemaatik ja astronoom.
Apollonios õppis Aleksandria Museionis Eukleidese juures ja töötas peamiselt Pergamonis.[1]
Matemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Apolloniose suurim panus matemaatikasse on koonuselõigete teooria. See ilmus tema peateoses "Konika" ("Lõiked") ning andis ellipsi, parabooli ja hüperbooli mõiste. "Konika" koosneb 8 köitest, millest esimesed 4 on säilinud kreeka keeles, 3 järgmist üksnes araabiakeelse tõlke kaudu ning viimasest on teada kõigest rekonstruktsioon [1]. "Konika" võttis kokku antiiksed teadmised koonuselõigetest [1].
Apollonios uuris, missugused on minimaalse ja maksimaalse pikkusega sirglõigud, mida võib tõmmata antud punktist antud kõverale. Tänapäeval nimetatakse neid kaht joont normaaliks ja puutujaks. Ta andis ka meetodi kõvera kõverusraadiuse määramiseks selle mis tahes punktis.
Astronoomia
[muuda | muuda lähteteksti]Apollonios ei olnud rahul Eudoxose kontsentriliste sfääride mudeliga planeetide liikumise kirjeldamiseks. Selle asemel võttis ta kasutusele epitsükliteooria [1]: deferentide ja epitsüklite süsteemi, mille järgi planeet liigub mööda väikest ringjoont (epitsüklit), selle keskpunkt omakorda liigub aga mööda suurt ringjoont (deferenti). Deferendi keskpunktis asub Maa. Apolloniose teoreem näitab, et need kaks maailma kirjeldamise meetodit on võrdväärsed, kui neile anda õiged parameetrid.
Sellele süsteemile andis lõpliku kuju Klaudios Ptolemaios.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Antiigileksikon, 1. kd, lk 51
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Paolo Del Santo, Giorgio Strano "Machina Mundi", Edizioni Polistampa, 2000 ISBN 88-8304-761-3