Ammendumine

Tõrvaliivad Kanadas Alberta provintsis, 2008

Ammendumine on mingi ressursi (enamasti loodusressursi) lõpuni ärakasutatuks ehk väljakurnatuks muutumine. Sõltuvalt ammendumise võimalikkusest jagatakse loodusressursid ammenduvateks ja ammendamatuteks.

Ammendumist saab hinnanguliselt määrata mingis ajavahemikus majanduslikul otstarbel ärakasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud loodusressursi maksumusena.

Ammendumiseks loetakse kummagi ressursivormi kasutamist, mis ületab nende asendamise määra. Ressursi väärtus on otsene tulemus selle kättesaadavusest looduses ja ressursi kaevandamise kuludest. Mida rohkem ressurssi ammendatakse, seda rohkem kasvab selle ressursi väärtus. Ammendumist on mitu erinevat liiki, näiteks: metsatustumine, fossiilsete kütuste ja mineraalide kaevandamine, ressursside reostamine, pinnase erosioon ning ületarbimine.

Ammendumist kasutatakse kõige sagedamini seoses põllumajanduse, kalapüügi, kaevandamise, veekasutuse ja fossiilkütuste tarbimisega. Looduslike populatsioonide ammendumist nimetatakse defaunatsiooniks.

Ajalugu

Ammendumine on olnud probleemiks alates 19. sajandi algusest, keset tööstusrevolutsiooni. Nii taastuvate kui ka taastumatute ressursside kaevandamine kasvas järsult, palju rohkem kui enne industrialiseerimist võimalikuks peeti, tänu tehnoloogilisele- ja majandusarengule, mis paratamatult viisid nõudluse suurenemiseni loodusvarade järele.

Kuigi ressursside ammendumise juured ulatuvad nii kolonialismi kui ka tööstusrevolutsiooni aega, on see suurt muret tekitama hakanud alles 1970. aastatel. Enne seda uskusid paljud inimesed "ammendamatuse müüti", mille juured on samuti kolonialismis. See on uskumus, et nii taastuvaid kui ka taastumatuid loodusvarasid ei saa ammendada, sest neid ressursse on ilmselt liiga palju. See uskumus põhjustas inimesi mitte küsitlema ammendumist ja ressursi/ökosüsteemi kokkuvarisemist.

Ammendumise arvestus

Püüdes kompenseerida ressursside ammendumist, on teoreetikud välja töötanud ammendumisarvestuse mõiste. Ammendumise arvestuse eesmärk arvestada looduse väärtust võrdselt turumajandusega. Loodusvarade ammendumise arvestus kasutab riikide esitatud andmeid, et hinnata nende kasutamisest ja looduskapitali ammendumisest tulenevaid kohandusi. Looduskapitali all mõistetakse selliseid loodusvarasid nagu maavarad või puiduvarud. Loodusvarade ammendumise arvestuses võetakse arvesse mitmeid erinevaid mõju tegureid, näiteks ressursi ammendumiseni kuluvate aastate arv või ressursi kaevandamise maksumus.

Ressursside kaevandamise tööstusharud moodustavad suure osa arengumaade majandustegevusest. See omakorda toob arengumaades kaasa suurema ressursside ammendumise ja keskkonnaseisundi halvenemise. Teoreetikud väidavad, et ressursside ammendumise arvestuse rakendamine on arengumaades vajalik. Loodusvarade ammendumise arvestuse eesmärk on mõõta ka loodusvarade ja ökosüsteemide sotsiaalset väärtust. Sotsiaalset väärtust püütakse mõõta ökosüsteemi teenuste kaudu, mida määratletakse kui loodusest saadavat kasu kodumajapidamistele, kogukondadele ja majandusele.

Mineraalide ammendumine

Mineraalid on vajalikud toidu, riiete ja majutuse jaoks. Ameerika Ühendriikide geoloogilise uuringu (USGS) järgi on 20. sajandi jooksul olnud märkimisväärne pikaajalist suundumust, et taastumatud ressursid, näiteks mineraalid, moodustavad suurema osa majanduse tooraine sisenditest, mis ei ole seotud kütuste ja toiduga; näiteks on ehituses kasutatava killustiku, liiva ja kruusa suurem tarbimine.

Mineraalide suuremahuline kasutamine algas Inglismaal tööstusrevolutsiooni ajal umbes 1760. aastal ja on sellest ajast alates kiiresti kasvanud. Tehnoloogia areng on võimaldanud inimestel selle aja jooksul kaevandada sügavamalt. Praktiliselt kõigi põhiliste tööstuslike metallide (vask, raud, boksiit jne) ja haruldaste muldmetallide tootmisvõimsus on aeg-ajalt piiratud, sest pakkumine nõuab suuri alginvesteeringuid ja reageerib seetõttu nõudluse kiirele kasvule aeglaselt.

Nafta

Nafta ammendumine on naftatootmise vähenemine puurkaevust, naftaväljast või geograafilisest piirkonnast. Hubberti tippude teooria teeb prognoosid tootmismahtude kohta, mis põhinevad varasematel avastamismääradel ja eeldatavatel tootmismahtudel. Hubberti kõverad ennustavad, et taastumatute ressursside tootmiskõverad lähenevad bell-curve. Seega, selle teooria kohaselt, kui tootmispiik on ületatud, läheb tootmismaht pöördumatult langusesse.

Metsatustumine

Metsatustumine või metsade hävitamine on metsa eemaldamine ja hävitamine maalt, mis seejärel muudetakse mittemetsanduslikuks kasutuseks. Metsade raadamine võib hõlmata metsa maa muutmist põllumajandusettevõteteks, farmideks või linnakasutuseks. Kõige rohkem toimub metsade hävitamine troopilistes vihmametsades. Praegu on umbes 31% Maa maismaapinnast kaetud metsadega. See on kolmandiku võrra vähem kui enne põllumajanduse laienemist, kusjuures pool sellest hävimisest toimus viimase sajandi jooksul. Igal aastal hävitatakse 15–18 miljonit hektarit metsa, mis on Bangladeshi pindala. Keskmiselt raiutakse iga minut maha 2400 puud.

Metsade hävitamine on toonud kaasa elupaikade hävimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Metsade hävitamine põhjustab ka väljasuremist, kliimatingimuste muutumist, kõrbestumist ja populatsioonide ümberasumist, nagu on täheldatud praegustes tingimustes ja minevikus fossiilsete andmete põhjal. Metsade hävitamine vähendab ka süsinikdioksiidi biokogumist atmosfääris, suurendades negatiivseid tagasiside tsükleid, mis aitavad kaasa globaalsele soojenemisele. Globaalne soojenemine suurendab ka survet kogukondadele, kes otsivad toiduga kindlustatust, raiudes metsi põllumajanduslikuks kasutamiseks ja vähendades põllumaad üldisemalt. Metsade hävitamise tagajärjel tekivad tavaliselt muud olulised keskkonnamõjud, nagu pinnase erosioon ja lageraie.

Vaata ka

• Looduskasutus
• Ökoloogiline ökonoomika
• Keskkonnajuhtimine
• Jevosni paradoks

Kirjandus

1. Rimos, Shaun; Hoadley, Andrew F. A.; Brennan, David J. (2014-11-01). "Environmental consequence analysis for resource depletion". Process Safety and Environmental Protection. 92 (6): 849–861.
2. Lotze, Heike K. (2004). "Repetitive history of resource depletion and mismanagement: the need for a shift in perspective". Marine Ecology Progress Series. 274: 282–285.
3. Deforestation | Threats | WWF. Worldwildlife.org. Retrieved 13 November 2016.
4. Ritchie, Hannah; Roser, Max (2021-02-09). "Forests and Deforestation". Our World in Data.