31. august
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2024 | ||||||
31. august on Gregoriuse kalendri 243. (liigaastal 244.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. august (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1784 – pearaharahutused: üks talupoeg hukkus Karula kiriku juures puhkenud vastuhakus.[1]
- 1913 – tööd alustas Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts.[2]
- 1919 – Vabadussõda: Tallinna saabus Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi.
- 1928 – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts Läänela.[3]
- 1928 – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts.
- 1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed vallutasid Haapsalu.
- 1951 – Tartus avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA).
- 1983 – Tallinnas toimus Jaan Taltsi ja Aleksei Tammiste vahel tennisevõistlus, mille Tammiste võitis 6:3, 6:4. Tammiste mängis metallist lumelabidaga, Talts tennisereketiga.
- 1994 – viimased Vene armee üksused lahkusid Eestist.
- 2021 – Riigikogu valis presidendivalimiste teises voorus 72 poolthäälega Eesti Vabariigi presidendiks Alar Karise.[4]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1888 – Rappija Jack mõrvas oma esimese teadaoleva ohvri Mary Ann Nicholsi.
- 1897 – Thomas Edison patentis filmiprojektori eelkäija kinetoskoobi.
- 1906 – läbiti esimest korda Loodeväil: Roald Amundsen maabus oma kuueliikmelise meeskonnaga kolmeaastase sõidu järel laeval Gjøa Alaskal Nomes.
- 1907 – Peterburi lepinguga jagasid Suurbritannia ja Venemaa oma huvisfäärid Kesk-Aasias. Pärsia jaotati kolmeks tsooniks, Afganistan kuulutati Briti mõjusfääris olevaks ja Tiibet neutraalseks tsooniks.
- 1920 – Nõukogude-Poola sõda: Poola saavutas Komarówi lahingus olulise võidu Nõukogude Venemaa üle.
- 1935 – Nõukogude kaevur Aleksei Stahhanov koos kahe toestajaga kaevandas ühe vahetuse jooksul 102 tonni sütt, ületades 14,5 korda eetöölisele ettenähtud normi. Hiljem omistati kogu kaevandatud süsi üksnes Stahhanovile ning algatati kogu NSV Liidus tööviljakuse tõstmiseks stahhaanovlaste liikumine.
- 1950 – Saksa DV-s keelustati Jehoova tunnistajad. Järgnesid sajad vahistamised ja näidisprotsessid.
- 1957 – Malaya Föderatsioon sai sõltumatuks riigiksja Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks.
- 1962 – Trinidad ja Tobago sai iseseisvaks, Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks riigiks.
- 1980 – Poola valitsuse esindajad ja Lech Wałęsa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Nii sündis ametiühingukoondis Solidaarsus (Solidarność).[5]
- 1986 – Mustal merel hukkus ristluslaev Admiral Nahhimov. Laev põrkas teel Sotšist Odessasse 15 kilomeetri kaugusel Novorossiiskist kokku kaubalaevaga. Pardal olnud 1243 inimesest hukkus 423.
- 1991 – Kõrgõzstan ja Usbekistan iseseisvusid Nõukogude Liidust.
- 1994 – Venemaa president Boriss Jeltsin ja Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl saatsid Berliinist pidulikult teele viimased Saksamaa pinnal resideerinud Venemaa väeüksused.
- 1994 – viimased Vene armee üksused lahkusid Eestist ja Lätist.
- 1996 – Esimene Tšetšeenia sõda lõppes Tšetšeeni iseseisvuslaste võiduga.
- 1997 – printsess Diana ja Dodi Fayed hukkusid autoõnnetuses Pariisis Pont de l'Alma tunnelis.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 31. augustil
- 12 – Caligula, Vana-Rooma keiser
- 161 – Commodus, Rooma keiser
- 1743 – Friedrich Magnus I, Solms-Wildenfelsi krahv
- 1749 – Aleksandr Radištšev, vene kirjanik
- 1870 – Maria Montessori, itaalia arst ja pedagoog
- 1874 – Vjatšeslav Menžinski, Nõukogude poliitik ja luuraja
- 1878 – Frank Jarvis, USA kergejõustiklane
- 1880 – Wilhelmina, Hollandi kuninganna
- 1890 – August Alle, eesti kirjanik
- 1899 – Aleksander Antson, eesti sporditegelane ja kirjanik
- 1920 – Leida Sibul, eesti laulja
- 1920 – Abi Zeider, Eesti trompetist
- 1945 – Van Morrison, iiri muusik
- 1948 – Rudolf Schenker, saksa kitarrist (Scorpions)
- 1949 – Hugh David Politzer, USA füüsik, Nobeli füüsikaauhind 2004
- 1949 – Richard Gere, ameerika näitleja
- 1954 – Robert Khotšharjan, Armeenia president
- 1955 – Edwin Moses, USA kergejõustiklane
- 1961 – Magnus Ilmjärv, eesti ajaloolane
- 1964 – Kai Lass, eesti korvpallur
- 1970 – Debbie Gibson, USA laulja
- 1974 – Andrei Medvedev, Ukraina tennisist
- 1986 – Martti Himma, eesti murdmaasuusataja
- 1992 – Silvia Ilves, eesti tšellomängija
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 31. augustil
- 1864 – Barthélemy Prosper Enfantin, prantsuse filosoof ja sotsialist
- 1867 – Charles Baudelaire, prantsuse luuletaja
- 1921 – Karl von Bülow, Saksa sõjaväelane
- 1941 – Marina Tsvetajeva, vene luuletaja
- 1948 – Andrei Ždanov, NSV Liidu poliitik
- 1967 – Ilja Ehrenburg, juudi rahvusest Vene kirjanik ja ajakirjanik
- 1986 – Urho Kaleva Kekkonen, Soome president 1956–1982
- 1986 – Leonid Sutt, Eesti spordipedagoog
- 1989 – Mihkel Martsoo, Eesti sõjaväelane
- 1997 – Diana Frances Mountbatten-Windsor, Walesi printsi Charlesi esimene abikaasa
- 2002 – Diana Laev, eesti tarbegraafik
- 2002 – Sir George Porter, Inglise füsikokeemik, Nobeli keemiaauhind 1967
- 2005 – Jaan Kiivit juunior, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005
- 2007 – Sulev Vahtre, eesti ajaloolane
- 2008 – Kenneth Campbell, Inglise filminäitleja
- 2008 – Magomed Jevlojev, Inguši ajakirjanik, jurist, ettevõtja ja opositsionäär
- 2019 – Immanuel Wallerstein, Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja politoloog
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- Iseseisvuspäev Kõrgõzstanis
- Iseseisvuspäev (Hari Merdeka) Malaisias
- Iseseisvuspäev Trinidadis ja Tobagos
Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +28,6 °C (1951)
- Tallinna miinimumtemperatuur +3,9 °C (1989)
- Tartu maksimumtemperatuur +27,8 °C (1939)
- Tartu miinimumtemperatuur +1,5 °C (1869)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 106
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Alar Karis valiti Eesti Vabariigi uueks presidendiks Postimees, 31. august 2021
- ↑ http://www.diplomaatia.ee/artikkel/poola-solidaarsus-ja-varvilised-revolutsioonid/