10. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 2024 | ||||||
10. juuni on Gregoriuse kalendri 161. (liigaastal 162.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. mai (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1362 – Pikasillal toimus Liivi ordu korraldatud seisuste esindajate kogunemine; see oli suunatud Tartu piiskopi Johann von Vifhuseni vastu.[1]
- 1859 – Haapsalus alustas tööd telegraaf.[küsitav]
- 1917 – Juriidilise komisjoni koosolek Vene siseministeeriumis Eesti omavalitsuse määruse kehtimapanemise asjus.[küsitav]
- 1922 – Tallinnas avati 19. juunini kestnud Eesti esimene kaubandus-tööstusnäitus.[2]
- 1928 – avati Otepää Vabadussõja mälestussammas.
- 1929 – Pärnus avati Lydia Koidula mälestussammas (skulptor Amandus Adamson).
- 1931 – Eesti valitsus kinnitas sihtasutise Eesti Kultuurfilm põhikirja.
- 1933 – algas teine rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
- 1938 – toimus Kalanduskoja täiskogu koosolek.
- 1940 – Vabariigi President Konstantin Päts kinnitas dr. pharm. Alma Tomingas'e Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmakognoosia adjunktprofessoriks.[3] Alma Tomingas oli esimene Tartu Ülikooli naisprofessor. Ta oli professoriks valitud arstiteaduskonna koosolekul 16. mail 16 poolthäälega 26-st (vastaskandidaat Hugo Salasoo sai 9 ja August Paris 0 häält).
- 1945 – NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee otsustas alustada põlevkivi läbimõtlematut kaevandamist.[2]
- 1975 – Tallinnas toimusid Paul Kerese matused.[4]
- 2015 – Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone ees toimus massiimmigratsiooni vastane meeleavaldus.[5]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1190 – Kolmas ristisõda: Friedrich I Barbarossa uppus Salephi jõkke
- 1610 – Manhattani saarele Põhja-Ameerikas randusid esimesed hollandi asunikud.
- 1791 – Suurbritannia parlament otsustas põhiseadusega jagada Québeci provintsi kaheks: Ülem- ja Alam-Kanadaks.
- 1829 – Thamesi jõel toimus esimene Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolide sõudevõistlus.
- 1854 – Bernhard Riemann tutvustas kõvera ruumi kontseptsiooni, millest sai alguse aegruumi käsitlus.
- 1865 – Münchenis esietendus Richard Wagneri ooper "Tristan ja Isolde".
- 1909 – pärast laevahukku Florese saare lähedal saatis RMS Slavonia esimest korda ajaloos SOS-hädakutsungi.
- 1915 – inglased vallutasid Saksa koloonia Kamerunis.
- 1935 – New Yorgis asutati ühendus Anonüümsed Alkohoolikud.
- 1936 – Moskvas asutati animafilmistuudio Sojuzmultfilm.
- 1940 – Itaalia astus Suurbritanniale ja Prantsusmaale sõja kuulutamisega Teise maailmasõtta.
- 1942 – Saksa väed hävitasid Tšehhoslovakkias kättemaksuks Reinhard Heydrichi tapmise eest Lidice küla, mille elanikud olid varjanud Heydrichi tapnud Inglismaalt tulnud tšehhi rahvusest SOE liikmeid.
- 1943 – Teine maailmasõda: algas operatsioon Husky – liitlaste sissetung Sitsiiliasse.
- 1943 – László József Bíró sai Argentinas patendi pastapliiatsile.
- 1944 – Soomes Jätkusõjas Karjala piirkonnas alustas Punaarmee pealetungi.
- 1967 – NSV Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.
- 1971 – USA tühistas 21 aastat kestnud keelu kaubelda Hiina Rahvavabariigiga.
- 1979 – Euroopa Majandusühenduse liikmesriikides lõppesid esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised.
- 1990 – senine Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius seati ametisse Moskva ja kogu Venemaa patriarhina.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 10. juunil
- 1819 – Gustave Courbet, prantsuse maalikunstnik
- 1865 – Frederick Cook, USA polaaruurija
- 1901 – Frederick Loewe, USA helilooja
- 1913 – Edward Abraham, inglise biokeemik
- 1913 – Tihhon Hrennikov, vene helilooja
- 1915 – Saul Bellow, USA kirjanik, Nobeli auhind 1976
- 1921 – Philip, Edinburghi hertsog, kuninganna Elizabeth II abikaasa
- 1922 – Judy Garland, ameerika laulja ja filminäitleja
- 1930 – Ilja Glazunov, vene maalikunstnik.
- 1938 – Violetta Villas, Poola laulja (koloratuursopran)
- 1950 – Joel Steinfeldt, eesti laulja ja helilooja
- 1953 – Haldi Normet-Saarna, eesti ajakirjanik
- 1959 – Carlo Ancelotti, Itaalia jalgpallitreener
- 1967 – Galina Beloglazova, vene iluvõimleja
- 1982 – Tara Lipinski, ameerika iluuisutaja
- 1985 – Kaia Kanepi, eesti tennisist
- 1996 – Kristjan Ilves, eesti kahevõistleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 10. juunil
- 323 eKr – Aleksander Suur, Makedoonia kuningas (või 11. juunil)
- 1190 – Friedrich I Barbarossa, Saksa-Rooma keiser
- 1580 – Luis de Camões, portugali luuletaja, rahvuseepose "Lusiaadid" autor.
- 1882 – Vassili Perov, vene maalikunstnik
- 1949 – Sigrid Undset, norra kirjanik
- 1963 – Jack Root, ameerika profipoksija
- 1967 – Spencer Tracy, ameerika filminäitleja
- 1983 – Georg Meri, Eesti diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija
- 1986 – Leini Mälk, eesti õpetaja
- 1986 – Einar Kiviste, eesti vaimulik
- 2008 – Tšingiz Aitmatov, kirgiisi kirjanik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- Portugali rahvuspüha
Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 48
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/06/18/11
- ↑ Päring andmebaasist Haudi[alaline kõdulink]
- ↑ Martin Dremljuga. Galerii: EKRE massiimmigratsiooni vastane meeleavaldus uudised.err.ee